Sunday, April 19, 2020

XIV - Reis hakkab lõppema



(21.12) Reisi kümnes, eelviimane päev. Kuna homme on puhtalt lennujaama sõit ja lennu ootamine, siis täna on veel võimalus saarel ringi vaadata. Nicosiasse keegi väga minna ei taha - seda võiks teha küll, kuid ehk järgmine kord.. siiski-siiski, külastame linnapiiril asuvat kaubanduskeskust, lootuses midagi põnevat ja erilist leida. Tühi lootus kõik, kaubavalik igal pool suhteliselt sarnane ja liiklus Nicosias on lootusetult umbes - ainult üks pikk liiklusummik, nii kaugele kui silm ulatub.. aga Nicosiasse ja tagasi on huvitav sõita - vaheldusrikas maastik koos mägede ja orgudega. Tagasiteel larnacasse valime pisut väiksemad teed, et pisematest asulatest samuti läbi sõita. Näha kauhet maad ja seal toimetavaid inimesi - see on põnev; olgugi, et Küpros asub meiega samas maailmajaos..





Küllalt vara oleme Larnacas tagasi ja lähme vaatame veel McKenzie ranna üle - see asub kohe lennujaama vahetus läheduses, nii et kena paik lennukihuvilistele. Tripadvisor märgib koha ära kul "perfect place for planespotters". Lennukeid näeme küll, no võiks ikka veel lähemal olla :-) natuke rannariba on taraga piiratud ka, nii et päris maandumisraja kõrvale minna ei saa. McKenzie rand ise midagi erilist ei ole, Konnos ja Nissi olid palju ilusamad ja puhtamad.




Napilt on veel loojanguni aega, võibolla tund. Otsustame teist korda väisata Larnaca soolajärve, lootuses, et flamingod on rannaribale veidi lähemal. Jalutame rahulikus tempos sihtmärgi suunas ja ikka imestame - Larnacas on kontraste küll ja veel, no miks mitte hipibuss, Rolls-Royce ja BMW üksteise kõrval, nende ees juura-ajast lauahunnik.




Vasakult teine maja, sääl ööbime teise poole reisist:



Valgus on õhtul ikka ilus.. päikeseratas rändab punakates toonides:



Jõuame järve äärde, flamingod on kohal, uitavad madalas soolavees ja lagistavad nokkasid. Häälitsused on sellised ürgsed ja valjud, tekitavad kananaha ihule.







On teisigi vaatlejaid, kaamerad-binoklid näpus, roosasid sulgi imetlemas.



Vaatame kuidas päike aeglaselt silmapiiri taha kaob ja kõnnime videvikutunnis tagasi öömaja suunas.


-----
(22.12) Ja üheteistkümnes päev ja ühtlasi ka viimane :-) nii, kõik on vaimselt valmis, et taas pikk lennureis ette võtta. Noh, neli tundi, selline keskmine siiski pigem.. parajal hommikutunnil pakime asjad ja asume Pafose poole teele. Kusagil kaks tundi sõitu, saare kaguosast edelasse.. 


Meeleolu on selline, nagu reisi lõpus ikka - kõik meenutavad ja võrdlevad ja teevad kokkuvõtteid; natuke on kahju, et reis lõpeb; imestatakse, et kuhu see aeg nüüd nii kiirelt läks... jne, jne. Kuni lennujaam on lõpuks kohal ja anname rendiauto probleemideta ära.





Meil on täpselt kaks tundi aega ja plaan on nii palju päikest ja soojust nautida kui võimalik - pimedad ja külmad ajad ju Eestis ootamas.. lennujaama ees on tore istuda - igasugu rahvast liigub. Taksojuhid proovivad igavust tappa, vahel mõnd reisijat enda masinasse kutsudes, vahel kohvikus juttu ajades. Keskpäeva paiku on kohvileti taha kogunened kümmekond juhti ja niiviisi röögitakse naerda, et see võib vabalt maanduva lennuki kokpitti kuulda olla. Muidu on lennujaam väike ja kompaktne ja rangelt turvatud nagu ikka. Hambuni relvis sõjameestel muidugi tööd ülearu palju ei ole, peamiselt juuakse kohvi ja aetakse juttu, vahel liigutakse mõned sammud erinevate positsioonide vahel.




Check-in läheb probleemideta ja tunnike on aega parajaks teha tax-free alal. Uurime kaubavalikut, ikka sama mis mujal. Varume mõne veepudeli lennu peale kaasa. Lennuk on seekord uuem, kenama sisustusega, moodsam. Rahvast palju nagu Ryanair'i peal ikka. Proovin lasanje't süüa, midagi nii halba ei ole tükk aega maitsnud (kuum halb ketchup mingi taignalögaga), olgu see õppetunniks, et lennukis ei sööda sooja toitu. Neli tundi läheb kiirelt ja olemegi tagasi Tallinnas! Tore reis oli :-)

No comments:

Post a Comment

XIV - Reis hakkab lõppema

(21.12) Reisi kümnes, eelviimane päev. Kuna homme on puhtalt lennujaama sõit ja lennu ootamine, siis täna on veel võimalus saarel ringi...