V - Turtle Beach, Toxefra

Liigume mööda läänerannikut edasi loode suunas. Esimene peatus on surfiparadiisis (Potima rand), kus kümmekond surfarit laineid püüavad. Ei olegi nii lihtne - ikka väga sobiv laine ja väga hea ajastus peab olema, et lauaga harjale saada.

Laine on võimas ja vaatemängu jätkub, nii et kolmveerand tundi möödub muretult ja paar kaadrit võtan ka üles. Laine ja meri on lõputult ilusad, nii et siia võib pildistama jäädagi. Surfaritele elab kaasa terve hulk kohalikke - eduka lainesurfi puhul isegi hõisatakse ja plaksutatakse :-)

Järgime rand on Coral Bay - mis on õige maha jäetud ja räämas. Madalhooaeg ikkagi.. mitte kedagi ei ole ja rannaserv on mudane ja koristamata.

Edasi ikka loodesse, Turtle Beach on järgmine spot. See on päris kena, mitmetasandiline ja eemal meres on järskude servadega kivine saar - Yeronissos.

Kell on pool kolm ja päike piilub pilve vahelt, kasutame juhust, et veidi D-vitamiini omandada. Kohapeal on veel ilus väike kirik (Agios Georgeos) ja muidugi plats arheoloogiliste väljakaevamistega (siia ei lähe, kuna hetkel on arheoloogiavajadus kenasti täidetud).

Allpool rannaääres on ka väike paadisadam, lainete eest kenasti muuliga kaitstud.

Siit veel edasi liikudes algab rahvuspark (Akamas Peninsula National Park). Lõpevad asfaltteed ja algavad punased kruusateed. Banaaniistandused ja põllud jäävad järjest vähemaks ning algavad ürgsed kõnnumaastikud. Siit lõpeb inimasustus ja algab metsik loodus. Lainel on jõud ja veemassi murdumine vastu kaljuseina paneb maapinna värisema. 

Vaated on kenad, meenutab Portugali, Algarvet.. mööda punakaspruuni kruusateed kihutab mööda krossiratas. Ühel järsemal kurvil orupõhjas seisab keset teed umbes kolmkümmend hane. Hiljem tuleb vastu Datsuni maastur aastast kaheksakümmend, järelkärul hiiglaslik koorem puid. Imetleme kõike, mida näeme ja laseme päikesel vaikselt loojuda ja liigume tagasi Paphose suunas.

Tagasiteel peatume kiirtoidukohas, et veidi midagi hamba alla vaadata. Selline küllaltki suvaline koht, guuglis märgitud ei ole. Inglise keelt räägitakse ja veerand tunni pärast on toidud valmis. Arve tasumisel õpime veidi Küprose huumorit tundma. Dialoog on umbes niisugune. Mina (H): How much I have to pay?  Mees leti taga (K): It is 321.00 Sir. H: Sorry?.. K: 321 euros, please. H: err.. that's pretty expensive.  K: So you don't have money to pay?  H: hmmm... Errr... Hmmmm... K: Is this your kid sitting there? H: Yes.  K: All right, let's see.. I think I can make a little discount here as you are a family with a kid. H: This is very generous. K: So.. let's see.. after a very little discount.. it is 20 euros exactly. H: This is a very good discount. Ja siis tüüp järsku röögib naerda üle terve köögi - Yes, yes! A very good discount! Welcome to Cyprus! .. novot, niiviisi nad seal enda meelt lahutavad, madalhooajal :-) (toidud sõime kodus ära, täitsa okeid olid).

Niiviisi see päev õhtusse veeres. Astusime veel läbi toidupoest, et homseks värskeid asju võtta. Pistaatsiajäätist proovisime ka, kohalik kaup, täitsa huvitava maitsega ja väga pehme olemisega. On sattunud nii, et kodus oleme tagasi kusagil 6 paiku õhtul. Siis on aega veidi päevast puhata ja homseks ettevalmistusi teha. Ja muidugi telekat vaadata - Bollywood ja Dubai Sports pakuvad unustamatuid elamusi :-) .. vasakpoolse liiklusega hakkan ära harjuma - täitsa sõidetav, kõik lihtsalt toimib täpselt vastupidi.. ja rool asub kõrvalistuja ees :P

Küpsose liiklus on võrdlemisi rahulik. Autopark uhke ei ole, pigem on liikvel väikesed ja keskmise suurusega masinad. Tuunitud romusid on palju (mõistagi eriti valju helisüsteemiga), nii umbes 20a vanused Civicud ja Accordid. Kia on väga populaarne automark, jaapanlasi ka palju. Mitte ühtegi luksusmarki ei ole näha, ju on need kusagil Nicosia tänavatel.. Ja siis üks klassik, Mitsubishi L200 farmer, 1980-ndatest või 90-ndatest. Nood masinad kestavad ilmselt igavesest ajast igavesti.