VI - Pafoses jalutamas

16.dets. hommik algab pool kaheksa ja päike särab juba kõrgel taevas. Hommikusöök on tugev, et päev vastu pidada. Viimane päev Pafosel, läheme lihtsalt linna jalutama. Enamus vajalikku on poole/tunni jalutamise kaugusel, linn on selline väiksemapoolne ja kompaktne.

Kaks kilomeetrit on kesklinna kõndida Artemis'est ja väga erinevat tänavapilti näeme sellel teekonnal. Palju on ehitustöid ja uusarendust. Kinnisvarasiltidel leidub nimesid kõikvõimalikest maailma riikidest. Müügisolevaid maju ja kortereid on palju, seda kõikides linnaosades.

Tänavate üldmulje on tsipa räpakas - kõrvuti võib olla uhke villa klanitud aiaga, siis prügi täis veetud tühi krunt, siis jälle korralik maja. Detsember-veebruar on ehitamiseks ideaalsed kuud, temperatuur püsib päeval mõistlikkuse piires.

Tüüpiline väiksem majake on kahekordne lihtne ehitis. Aed väike, aianurgas pisike istumiskoht. Taimi ja lilli on igalpool palju. Banaanipuu, mango, tsitruselised kasvavad kõrvuti. Näeme aedades vilju, millele nime anda ei oska. Soe vesi toodetakse päikeseenergial, kus on tavaelekter varuks, juhuks kui on pilvine või jahe. Kõik katused on veepaake täis, niikaugele kui silm ulatub. Üldiselt on sooja vett sellel aastaajal vähe.

Majade aknad on reeglina ühekordsed. Basseine ja veesilmi on palju.

Ja siis kassid - neid on ikka igal ajal ja igas kohas. Eesti kassidega võrreldes nad ikka veidi erinevad - saledamad, lühema karvaga, kitsama ja pikema ninaga. Kasse keegi sterilireerima ei vaevu, liiga kallis lõbu. Nii nad siis elavad siin, kusagilt midagi ikka hamba alla satub.

Kassipojad hulguvad samuti sihitult tänavatel, haledalt mjäugudes. Haigeid ja hoolitsemata kasse on kahjuks palju. Mitmed ärid söödavad kasse ja seal on neil nn enda kassid, kes kohapeal söömas käivad. Kui tänavarestoranis külastajaid ei ole, võib toolidel üsna mitut kassi tukkumas näha.

Posu postkaarte on ka tarvis täna saata. Postkontoreid on linnas kaks - peapostkontor kesklinnas ja üks väiksem rannaservas. Kesklinna kontori seame sihiks - see on suht väike ruum, ja aeg on mõned kümned aastad tagasi seisma jäänud. Inglise keelt räägitakse igal pool ladusalt, samuti siin postkontoris. Veedame kohapeal veerand tundi, enamus külastajaid on turistid, kes koju postkaarte saadavad. Mõni üksik kohalik saadab või võtab vastu jõulupakke.

Kesklinn on selline väike ja rahulik, võibolla veidi Pärnu moodi. Asub merepinnast meetrit viiskümmend kõrgemal ja siit-sealt avaneb merele hunnitu vaade. Astume sisse linna turule - selgelt turistile mõeldud koht, hinnad samas väga mõistlikud. Paljud müüjad ajavad heal meelel kaks sõna juttu. Küsin, kuidas elu Küprosel on? Enamasti vastatakse, et täitsa okei, kuid praegu on madalhooaeg. Eestlasi olla ka siinkandis palju tööl, peamiselt teeninduses.

.

.