(19.12.2019) Reisi kaheksas päev. Täna väljasõit Limassol'i. Päris selline ladus kaherealine tee kulgeb linnade vahel, max lubatud kiirus on 100km/h. Aeg-ajalt on teeservas suur tahvel meeldetuletusega, et sõitke ikka vasakul pool teed. Mõni minut vähem kui tund sõitmist ja oleme kohal.
Juba üleeile sõitsime päikeseloojangu ajal Limassol'ist mööda, linn tundus mõistagi uudne ja huvitav. Kui siis jäi rohkem silma klassikalised kreekapärased hooned ilusas õhtuvalguses, siis nüüd märkame tuliuusi pilvelõhkujaid ka. Kõrgeid kraanasid silmame kusagil kümmekond, võibolla viisteist, nii et uued hooned ikka valmivad.
Limassol jätab parema mulje kui Larnaca. Tänavad on puhtamad, lohakust on vähem. Vesi rannas on ulme-läbipaistev! Ma siiamaani ei usu enda silmi, kui läbipaistev see oli. Super ilus! Rannaliiv on samasugune tume/hall nagu Larnacas. Ilm on juba mitmendat päeva väga soe detsembri kohta, päeval 20-22C, ja päike võtab nagu Eestis hilissuvel.
Limassol on poole suurem kui Larnaca, ca 150,000 elanikku. Larnacas ca 75,000 ja Pafoses ca 40,000 elanikku. Pealinnas Nicosias on elanikke ligemale 200,000. Limassol on kohalikus keeles "Lemesos", Nicosia on "Lefkosia", Larnaca on "Larnaka".
Limassoli rannapromenaad on ka palju ilusam kui Larnacas. Linn on suurem ja suurlinnalikum. Ehitustööd käivad täie hooga, kõrghooneid tehakse ka, kas 20a pärast on siin uus Dubai?.. sirvime hiljem ajakirju, mida meie host lahkelt diivanilauale on jätnud - riik proovib hoogsalt investeeringuid ligi tõmmata. Rõhutatakse head kliimat, turvalist riiki, läbipaistvat maksusüsteemi.
Paralleelselt rannaga liiguvad mitmed kaubandustänavad. Palju on nahktooteid. Hinnad on täitsa okeid - noh, jälle see madalhooaeg. Pafosel olid pakkumised siiski paremad. Turiste liigub võrdlemidi vähe. Paljud poed on avatud, kuid müüjat ei ole kusagil. Jalutan ühes mitu minutit ringi, vaatan kaupa, müüja ei ilmugi välja. Suur osa äridest on venelaste käes, samuti tänaval kuuleb hästi palju vene keelt. Mõnes äris on poepidaja kenasti kohal, kuid tal on tegemist jalgpallivaatamise või lehelugemisega. Rahulik elutempo.
Külastame Limassoli vana kindlusehoonet. Pilet on üleriigiliselt sama hinnaga - 4.50. õpilaspilet on 2.25, kuid seda keegi meile kunagi ei müü, lüüakse käega ja antakse ainult 2 täispiletit. Kindlus on täitsa vahva, täis kambreid, käike, raudrüüsid, luukeresid, vanu relvi ja tarbeesemeid; ruume ja vaatamist on rohkem, kui Pierides' majamuuseumis Larnacas.
Tänavaäärsed söögikohad on enamasti avatud, kuid külastajaid on vähe. Vahel seisab keegi aktiivsem kelner menüütulba kõrval ja kutsub möödujaid keha kinnitama. Toiduhinnad väljas süües on ikka pigem kõrged, täitsa Tln vanalinna tasemel.
-----
Niiviisi tänaval jalutades vaatan autoparki ka, et missugused sõidumasinad siis liiguvad. Jaapani ja Korea autod on väga hinnas, Hondad ja Kiad on kindlalt ülekaalus, Mazda ja Nissan ka. Toyotat liigub millegipärast vähem. Ka uuemad masinad kipuvad olema kergete iluvigadega - kas on kere mòlkis, kojamehed puudu, tagatuli kergelt praguline, ilukilp kadunud. Täiest sama joon Hispaaniaga, Itaalias oli olukord kriipsuke parem.
Omaette klassi moodustavad kolmkümmend viis aastat vanad farmerid-pikapid. Isuzud ja Hiluxid, Mitsubishid ja Datsunid. Mitsubishi L200 on selgelt eelistatuim. Auto näeb välja nagu oleks viis korda Marsile ja tagasi sõitnud ja sealjuures nii jäätunud, põlenud, pleekinud ja kulunud, aga masin liigub nagu kulda, pikapikast mandariine või banaane või vana mööblit täis. Kunagi Top Gearis prooviti Hiluxit lõhkuda, ei õnnestunud. Nii et kohalik farmer ostis kaheksakümnendal aastal auto ja masin sõidab siiamaani, ilmselt suurem osa juppe veel originaalid.
Maastureid on tänavapildis üldse küllaltki palju. Jaapani minidziibid Suzuki Jimny ja Daihatsu Terios on laialt esindatud. Suurematest pigem kastikad, farmeritele abilisteks.. sportautosid ja luksusmasinad on väga vähe. Võibolla on need kõik pealinnas? Kahte Ford Mustangit ōnnestub kohata ja ühte BMW M3'. Liiklus kulgeb teedel rahulikult, liigset tõmblemist on vähe.
Politsei sõidab samuti ringi (valgete) maasturitega. Land Cruiser ja Pajero on tihtipeale silmapiiril. Kiirust mõõdetakse ka, linnaliiklust jälgitakse samuti aktiivselt. Maanteedel kaamerate hoiatussilte näeme, kaameraid endid mitte. Maanteed on suhteliselt heas korras, veidi vahel siiski raputab. Itaalia ja Hispaania teed olid üldiselt paremas korras.
Hilisel pealelõunal liigume tagasi Larnaca suunas. Üks põhimaantee on suletud, saame viisteist kilomeetrit läbi maapiirkonna ringi teha, see on huvitav! Sarnasusi Ibeeria poolsaarega on palju, kuid kuidagi nagu kulunum ja kasinam on kõik.. Tore päev oli, veidi sai liikuda, veidi sai päikest, veidi nägime midagi uut.
No comments:
Post a Comment