(20.12) Reisi üheksas päev. Täna plaanis väljasõit saare idatippu Nissi Beach'i ja Ayia Napa'sse - seal peaksid olema parimad rannad ja kaunis loodus.
Nii ka sünnib - peale pillavat hommikusööki (rasvased oliivid, omlett) kella kümne paiku keerame autonina hoovist välja ja võtame suuna Cape Greco poolsaarele. Ilm on endiselt päikeseline ja soe, stabiilselt 20c ümber. On tore liikvel olla, uutes, senikülastamata paikades! Vaatame möödatuhisevat loodust, arutame erinevate vaadete üle, meenutame teisi vaateid teistes riikides. Tunni ajaga oleme kohal päris Küprose kaguservas, eelnevalt kaardile märgitud päris mitu paika, mida külastada.
Cape Greco on kivine ja karune, tükk tegu on teravate kivinukkide vahel astumisega. Mida paremat positsiooni pildistamiseks soovid, seda rohkem tuleb konarlikul maastikul turnida. Rahvast on liikvel vähe, poole tunni jooksul näeme mitte rohkem, kui tosinat inimest.
Siinsamas lähedal asub ka Konnos'e rand, võtamegi suuna sinnapoole, lootuses leida ilusat randa. Meil on õnne! Rand on väike ja armas, puhta liiva ja kristallselge veega. Ja mitte ühtegi inimest. Ainult kohalik kass tuleb tutvust tegema, siidise ja puhta kasuka järgi otsustades on Härra Kass korralikult toidetud ja hooldatud.
Keskpäeva paiku hakkab randa inimesi juurde tulema, tuleb päris mitu autot, peamiselt ikka turistid, kes "külma ilma" ei karda ja vette ujuma ka lähevad. Täna on päike nii madalal ja kaugel kui võimalik - keeran näo päikse poole, et tunda, kas ikka soojendab ninaotsa. Soojendab nii et vähe ei ole.
Konnosel on väike kohvik ka avatud, võtan südame rindu ja küsin Afrodite nimel kolm korralikku jäätist. Arve ei ole ülearu suur, nii et leiame, et tegu on igati mõistliku kaupmehega. Koht muidu ikka tühi, rahvast vähe mis vähe. Üks auväärses eas papi on tellinud võileiva, kohvi ja pudeli veini ja laseb sellel kõigel hea maitsta. Võtame samuti kehakinnitust pärast, maitseb päris hää ja kõhud on mõneks ajaks jälle täis.. nagu tavaks saanud, vaatab kõiki sööjaid terve hulk kasse, kes kannatlikult ootavad, ehk kukub mõni pala neile ka? Kukubki, ja mõtlev-mediteerivkassidest saavad hetkega hiilgavsilm-sööstukassid.
Tagasiteel koju põikame veel Nissi rannast läbi. Ka jälle väga ilus! Veidi Konnosest suurem ja tõeline suvituskoht. Vaatan lähedalasuvat hotellirodu ja meelelahutusasutusi kohe üsna veepiiril - siin peab suvel ikka paras mürgel käima. Kuid ilus on küll, nii et piirkonna populaarsus igati põhjendatud.
Inimesi on rannas paarikümne jagu, nii turiste kui kohalikke. Mängitakse pallimänge, kuulatakse merekohinat, snorgeldatakse, tehakse instagrammi selfisid. Keegi loeb raamatut, lapsed korjavad teokarpe. Nissi Beach'i kõrval on üks väike saar kohe kalda lähedal, sinna saab kõndida läbi põlvini ulatuva vee. Selline omanoodi väike loodusime. Kala on ka siinseal vees liikvel ja kivide vahele on end maskeerinud mõned paraja kärnkonna suurused krabid.
Tagasiteel Larnaca suunas peatume veel Lovers' Rock'i juures (Aiya Napa lähedal). Kivikaarel ikka inimesi on, vändatakse videod, tehakse pilte, vaadatakse loojangut. Elu käib.
Enne päikeseloojangut liigume tagasi koju.. õhtupoole veel poest läbi toidukraami varuma. Hiljem õpime kõik küprose teleprogrammd jälle üksipulki pähe ja maitseme kohalikke aiasaadusi ja maiustusi. Saare kaguserv ja sealsed rannad olid väga kaunid!
No comments:
Post a Comment