IX - Larnaca

(18.12) Reisi kuues päev. Päike särab detsembris juba hommikul enne kl 7, nii et ärgates võrdlemisi hilja 8-9paiku, on kõik juba erevalge. Täiesti harjumatu, võrreldes detsembrikuuilmadega Eestis.

Majutus on meil jälle kena ja kaasaegne, Ikea mööblit täis topitud kahetoaline korter. Ümbruskond on selline rohkem äärelinnalik, oleme keskusest kaugemal, lennujaama ja soolajärve lähedal. Korralikult keha kinnitatud, asume ümbruskonda avastama :-) Väga eksootiline ja lõunamaine - kõik, mida tänavapilt pakub. Risti-rästi jooksvad elektrikaablid, unustatud aianurgad, kuid/aastaid seisnud tolmused autod, ja muidugi kassid, kes enda piklike nägude end igal võimalikul hetkel ilmutavad.

Liigume siit edasi soolajärve äärde - seal olla talveperioodil palju flamingosid. Järv ise ei ole kuigi suur, vaid mõned ruutkilomeetrid. Reisiajakirjades reklaamitakse seda palju - imeline järv, imelised flamingod! Suvel on järv kuiv, talvel kerge veekihi all. Niiviisi me siis soolastel kallastel sumpame ja tõepoolest, kaugel eemal on terved flamingode jõugud.

Ümber järve läheb väike rada, kohati on see laudtee ja kohati sellise peene kruusakattega, vahel on osa teest vihmavalangute ja voolava vee poolt ära viidud.

Kohalikud teevad siin heal meelel tervisesporti ja jalutavad koertega. Rajalt saab kerge vaevaga päris veepiirile, mis praegusel aastaajal on veidi mudasevõitu. Pühin teleobjektiivilt tolmu ja jään hõredate põõsalaadsete juurde varitsema - ehk liigub mõni neist ka lähemale kui viissada meetrit. Seda õnne siiski täna ei ole - lepime kaugete ja uduste flamingofotodega, no on ju aru saada, et varblaste või tuvidega tegemist ei ole :-)

Päris lahedad sellised ümmargused vormid on rannaliivale tehtud. Kahtlustame sipelgaid, kuid kes teab? :-)

Mõned flamingoturistid on järve ääres veel liikvel, binoklid-kaamerad kaasas.

Päeval jalutame Larnaca rannaservas, Finikoudes Beach'il. Mis mulje siis jätab? Selline tagahoidlik on kõik, imepäraseid säravvalge liivaga ja türkiissinise veega rannaga tegu ei ole. Vaadates toitlustus- ja meelelahutusasutuste hulka rannaääres (lõputu pikk jada), on siin hooajal ilmselt siiski päris kõva möll käimas. Larnaca laht on selline lauge ja kaarjas, üle lahe on näha ilmselt kaubasadam.

Rahvast veidi ikka liikvel on, liigub tervisesportlasi, perekondi lastega, turiste.. hipstereid ja hipisid on ka. Rannaliiv on selline üsna tume ja mitte väga peene teraga, vesi tundub samas puhas ja on läbipaistev.

Mõni üksik pingviin läheb ujuma, snorgeldajaid ja sukeldujaid on ka siin-seal näha. Mööda rannaserva ülespoole liikudes jõuame jahisadamani, kus igat mõõtu alused seisavad kai ääres nagu kilud karbis.

Tagasitee valime rohkem linna sees - et veidi tänavaid, majasid, kodusid, igapäevaelu näha. No sama jutt - pigem väljasurnud ja vaikelus kõik.

Mida on näha, on ehitustööd. Suletud ärisid on palju, müügis kinnisvara on palju. Kui raha on kaks miljonit või rohkem ja kogu selle summa eest kinnisvara soetad või muul viisil siia investeerid, saad Küprose passi ja kodakondsuse ka. Huvitav, et paari päeva eest jäi sama teemaga silma number suurusjärgus pool miljonit, nii et mine võta kinni.

Üleval fotol on igiliikur Mitsubishi L200 - küproslaste rahvaauto. Niiviisi jõuame õhtupoolikul jälle tagasi koju ja tervititav kogus samme on kõnnitud. Vaja on veel külastada toidupoodi ja siis võib rahulikult õhtule jääda.